Kogemused mujalt maailmast

“Hooldusvanemad jagavad armastust, toetust, juhatust ja julgustust mida lapsed vajavad oma arenguks ja kust nad saavad parima väljavaate positiivsele tulevikule”
Fern Britton (Inglise TV saatejuht)

Euroopas ja mujal maailmas on välja töötatud mitmeid erinevaid lapse perekonnas hooldamise vorme. Toome siinkohal välja levinumate vormide lühikirjeldused:

KRIISIPERE: Laps vajab paigutust mõneks ööks hooldusperre.

LÜHIAJALINE HOOLDAMINE: 
Hoolduspere hoolitseb lapse (laste) eest mõnest nädalast kuni mõne kuuni kuni sotsiaaltöötajad lapse edasise tuleviku plaane teevad.

PUHKUSEHOOLDUS: Erivajadusi nõudva puude või käitumisraskustega lapse regulaarne ja lühiajaline paigutus teise perekonda, millega antakse nende vanematele või igapäevasele hooldusperele puhkust.

ERIVAJADUSE HOOLDUS: 
Hooldusele paigutatud suurte terviseprobleemidega või füüsilise puude või õppimisraskustega lastele (nt autism, hüperaktiivsus, tähelepanuhäired või lugemisraskused).

EELUURIMISPERIOODI HOOLDUS: 
Kui noored teismelised on suunatud eeluurimise ajaks kohtu poolt eriettevalmistusega hooldaja/pere juurde.

PIKAAJALINE HOOLDAMINE: 
Mitte kõik lapsed, kes peavad alaliselt elama eemal oma sünniperekonnast ei pea minema lapsendamisele, selle asemel nad võivad olla paigutatud pikaajalisele perekonnas hooldamisele.

PERE- JA SÕPRUSKONNA SISENE/SUGULASTE HOOLDUS: 
Laps, kes on küll riiklikul asendushooldusel, läheb elama kellegi juurde, keda ta juba tunneb, tavaliselt tähendab see kedagi perekonna või suguvõsa siseselt – vanavanemad, tädid, onud, vennad või õed.

VANEMA JA LAPSE HOOLDAMINE: Tavaliselt ema ja tema lapse paigutamine hooldajate juurde elama, et hoida last ja ema turvalises keskkonnas ning sageli ka pakkuda hooldaja juhendamist ema vanemlike oskuste arendamiseks.

SPETSIAALNE TERAAPILINE HOOLDAMINE: 
Perekonnas hooldamine lastele ja noortele kellel on väga keerulised vajadused ja/või probleemne käitumine.

Lingid:
See lehekülg on muudetud 01/03/13 @ 00:49.