Kas ka mina võiksin kasvatada vanemliku hoolitsuseta jäänud last?

“Olles ise hooldusperes kasvanud, tean, et ma ei oleks täna seal, kus ma olen, ilma inimeste toeta, kes olid piisavalt lahked, et aidata ja hooldada mind, kui teised seda ei suutnud.
Palun mõtle vanemliku hooleta jäänud lapse aitamise peale.”
Samantha Morton (Oskariga pärjatud inglise näitlejanna)

Hooldusperedeks või –vanemateks võivad olla väga erinevad inimesed igast eluvaldkonnast. Olulisem kui Su vanus, rahvus, haridus, eriala või sissetulek, on Sinu isikuomadused ning suutlikkus ja soov pakkuda turvalist, hoolivat ja toetavat keskkonda vanemliku hooleta jäänud ning riiklikule hoolekandele sattunud lastele ja noortele.

Enne kui edasi liikuda – tee endale alustuseks selgeks kõige olulisem - kas Sinu kodus ja südames on ruumi lapsele, kes vajab turvalist uut peret?

Vasta kindlasti ka küsimustele:

  • kas Sinu kodus on selle lapse jaoks füüsiliselt ja emotsionaalselt kohta?
  • kas Sa suudad pühenduda selle lapse vajaduste täitmisele ja tema abistamisele
  • kui Sa kahele eelmisele küsimusele saad vastata positiivselt, siis mõtiskle veel, milliste vajadustega last Sa oleksid võimeline aitama.

Nüüd, kui Su soov on endiselt kindel, mõtle hoolega läbi järgmised punktid:

  1. Kas Sinu perekond ja sõbrad toetavad sind? See on väga oluline, kuna lapse perekonnas hooldamine võib olla teatud aegadel väga pingeline. Seetõttu on hea, kui Sul on keegi, kes kuulab Sind, kui Sul on vaja “auru välja lasta”. Kui Sul ei ole tugevat otsest perekondlikku võrgustikku ja otsustad edasi liikuda ning lapse perekonda hooldamisele võtta, leia endale kindlasti mingi tugigrupp. Organisatsioonidel nagu meie on oma tugigruppide kohtumised ning kui Sa ei leia endale sobivat, võid kasvõi ise alustada oma grupiga, kutsudes sinna samuti mõne teise hoolduspere.
  2. Kui omakasupüüdmatu Sa suudad olla? Kas Sa suudad jätkuvalt anda ja väga harva, kui üldse, midagi tagasi saada? Välja arvatud teadmise, et Sa aitad last ja võib olla tema bioloogilist perekondagi.
  3. Milliste ootustega võtad vanemliku hooleta lapse oma perekonda? Paljud inimesed, kes soovivad hoolduspereks saada, arvavad, et nad päästavad lapse asutuses elamisest või vägivaldse vanema käest. Need hooldusvanemad usuvad, et laps on neile tänulik ja tunneb kergendust kui oma endisest olukorrast välja pääseb. Väga harva on see tõsi. Vägivald võib olla ainus asi, mida see laps elust teab. Lapse kohutav olukord on lapse jaoks “normaalne”. Ole valmis selleks, et laps on kõike muud kui õnnelik tulles Sinu koju. Teiste sõnadega – kaalu oma ootused hästi läbi. Mida Sa arvad end ootavat? Mitte ainult lapselt vaid tema vanematelt, riigilt ja kogu lapse hooldamise kogemuselt. Liiga kõrgete ootuste seadmine võib tuua kaasa valusa kukkumise.
  4. Kas Sa suudad sellega hakkama saada, kui lapsed võivad Sinu peal välja elada erinevaid emotsioone ja tundeid ning kas Sa suudad seda mitte võtta isiklikult? Hooldusel olevad lapsed on sageli kogenud hülgamist; füüsilist, seksuaalset, vaimset ja emotsionaalset vägivalda. Kogu see läbielatu võib väljenduda läbi viha, kurbuse ja vastuhaku. Nad võivad oma negatiivse kogemuse välja elada oma hooldusvanemate peal ning sellega toimetulek on keerulisem, kui Sa arvad. Eriti, kui laps hakkab Sind lööma või ignoreerima.
  5. Kas Sa oled valmis, et sotsiaaltöötajad külastavad Su kodu sageli, isegi mitu korda kuus? Kas Sa suudad teha koostööd erialaspetsialistide meeskonnaga, et aidata lapsel kas koju tagasi pöörduda või hoopis lapsendamisele suunduda? See eesmärk nõuab suurepäraseid suhtlemisoskusi ning kohustust järgida lapse sotsiaaltöötaja poolt paika pandud juhtumiplaani.
    Samas professionaalne toetus ja toimiv tugisüsteem on Sinu suureks abiliseks, nii mures kui rõõmus.
  6. Oskad Sa hüvasti jätta? Perekonnas hooldamine ei ole oma olemuselt püsiv paigutus. Laps võib ühel päeval edasi liikuda. Kindlus ja püsivus on see, mida Sa tema jaoks pead soovima. Ometi kiindud nii Sina kui ka Su perekond sellesse lapsesse. Nii et ära peta ennast, kui arvad, et seda ei juhtu või Sina suudad ennast sellest säästa. Aga kiindumus on hea asi, nii Sinu kui ka lapse jaoks. Kui laps suudab hakata Sind usaldama, saab ta võime seda teha ka teistega oma elus ja see juhib teda ainult elutervema tuleviku poole. Hüvastijätt ei tähenda, et see on igavene. On juhtumeid, kus nii bioloogiline vanem kui ka lapsendaja jäävad Sinuga suhtlema ka peale lapse mujale liikumist.
  7. Kui Sul on omad lapsed, mida nemad mõtlevad ja tunnevad uue lapse hooldusele võtmise osas? Väga oluline on arvestada iga pereliikme arvamusega, kui hakkad mõtlema võõra lapse perekonnas hooldamise peale. Igaüks Sinu kodus hakkab kokku puutuma ning elama koos uue lapse ja tema käitumisega. Sinu lapsed peavad jagama kodu, tube, mänguasju ja vanemaid. Nad ohverdavad palju, saades hoolduspere osaks. Küsi, mida Sinu lapsed tunnevad ja kuula neid! Samuti arvesta sellega, et Sinu laps võib õppida või üles korjata kõike, mida hooldusele tulnud laps teab ja ütleb, nii head kui halba.
  8. Millises vanuses lapsi Sa saad praegusel hetkel hooldada? Mõtle oma laste vanuse peale ja sellele, kuhu mahuks veel üks laps Sinu peremudelis. Kas väikelaps on Sulle üldse sobiv? Võib-olla tuled kooliealise lapsega oma elutempo juures paremini toime? Siis ei pea Sa näiteks muretsema lasteaia või sõimekoha pärast. Samuti mõtle, mis soost laps võiks olla. Need on kõik valikud, mida Sa hoolduspereks saamisel pead tegema. Samamoodi mõtle läbi, millise lapse käitumisega Sa hakkama saaksid praegusel hetkel. Seejuures pead arvestama, et mitmed käitumisjooned ei pruugi enne välja tulla kui laps tunneb ennast piisavalt turvalisena, et olla tema ise. Ka sotsiaaltöötajad ei tea alati, millised jooned võivad lapses avalduda peale perekonda hooldamisele paigutamist.
  9. Kas Sul on anda piisavalt tingimusteta armastust? Kas Sa oled valmis lapsele korraldama tema esimest sünnipäevapidu? Kas Sa aitad tal kaunistada tema esimest jõulupuud või värvida tema esimesi pühademune? Kas Sa tahad aidata lapsel näha, et perekond on lahe koht, kus suureks kasvada? Kas soovid näidata talle häid mudeleid elutervetest peresuhetest? Soovid Sa anda talle võimalust paraneda ja kasvada?
  10. Lõpetuseks, kas Sa oled valmis muutuma koos nende lastega? Oled Sa valmis nägema ka oma vigu ja neid parandama ning seeläbi arenema inimesena ja andma ka oma elule suuremat väärtust? Oled Sa avatud rõõmule hetkedel, kui lapse areng kiireneb, tema vaade elule muutub positiivsemaks ja kui Sul on õnne näha teda ellu astumas? Tahad sa kogeda hetki, mil mõistad, et ilma Sinu panuseta poleks laps iialgi jõudnud sinna punkti oma elus, kus ta saab kõige  paremal moel rakendada ellu oma erilist potentsiaali.

Kui Sa saad vastata “jah” enamusele neist küsimustest, siis helista oma omavalitsuse lastekaitsetöötajale või võta meiega ühendust. Sul on suurepärased eeldused kasvatada vanemliku hooleta jäänud last!

Kõik selles rubriigis välja toodud küsimused ja teemad on kokku pandud perede ja inimeste poolt, kellel endal on lapse perekonnas hooldamise kogemus. Kommentaare ja mõtteid on jaganud nii pikema kui lühema hoolduskogemusega inimesed.

Lõpuks panime kokku mõtted, mida pered ja hooldusvanemad vastasid küsimusele "mida mina sellest kogemusest saan".

Lapsed toovad Su ellu:

  • uued eesmärgid, eneseületused ja rõõmu nende üle
  • uue teemaderingi, sealhulgas uued teadmised ja oskused, mis inimesena kasvatavad ja arendavad
  • sarnase kogemusega perede lood, tarkused ning jagatud rõõmud ja mured
  • pühendunud, professionaalsed ja toredad inimesed, kes jagavad Sinuga soovi lastega tegeleda – asenduskodude töötajad, lastekaistjad, terapeudid, lasteaedade ja koolide õpetajad, arstid
  • pisaraid, mida sa iial varem valanud ei ole, nii suurest rõõmust ja õnnest, aga ka suurest kurbusest ja pettumusest
  • muudatused sinu pereellu, uued kohustused ja jagatud vastutuse ning võimaluse üksteisele seniolematul moel toetuda
  • arusaama ja ärkamise, et maaim ei tiirle Sinu, Sinu pere ja lähedaste ümber, vaid siinsamas meie ümber ootavad meie tähelepanu, toetavat õlga ja paitavat kätt väiksed inimesed, kelle olemasolust meil aimugi ei olnud
  • oskuse tunda rõõmu ka väikestest asjadest - väikesed edusammud, pisikesed rõõmud, sest pisiasjadest koosnebki meie elu
  • teadmise, et kui kuidagi ei saa, siis lõpuks kuidagi ikka saab ehk kogemuse, et ükski olukord ei ole lootusetult lahendamatu
  • õnnetunde, kui väikesed käed lõpuks ise usalduslikult ümber Su kaela poevad
  • oskused näha erilist ja erinevat, olla tolerantne, paindlik ning teha koostööd just siis kui vaja ja kellega vaja

 

Lingid

 

See lehekülg on muudetud 22/03/13 @ 16:44.