Perekonnas hooldamine Eestis

Ema (vastne hooldusvanem) sõidab mööda teed oma uue väikese 4-aastase lapsega.
Laps ütleb:" Emme, siit läheb tee lastekodusse on ju."
Ema: "Just."
Laps: "Aga mina ei ela enam lastekodus."
Ema: "Sina ei ela ja see polegi oluline. Aga, kui sa tahad, siis sa võid muidugi sellest rääkida."
Laps: "Ei taha. Aga tead, emme.. teised lapsed elavad ikka veel lastekodus.”
Annika (hooldusvanem)

Eesti Vabariigi seadusandlus ja muud asjakohased materjalid on lapse perekonnas hooldamise ja kõige sellega seonduva temaatika osas veel üsna napisõnalised.

Järgnevalt toome ära Eestis kehtivale seadusandlusele põhineva lapse perekonnas hooldamise kirjelduse.

Hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu ning toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

Perekonnas hooldamisele suunatakse orb ja vanemliku hoolitsuseta laps:
1) kelle vanemad on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud;
2) kelle vanematele on nende piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3) kelle vanemate isikuhooldusõigus lapse suhtes on piiratud või täielikult ära võetud;
4) kes on vanematest eraldatud;
5) kelle vanemad kannavad eelvangistust või vangistust vanglas.

Lapse perekonda hooldamisele suunamisel ja talle juhtumiplaani koostamisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse soovi. Kui lapse arengutase seda võimaldab, tuleb arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi. Enne nõusoleku andmist on lapsel õigus tutvuda hooldajaks saada soovija, tema perekonna liikmete ja koduga ning saada nende kohta teavet. Hooldaja perekonda elama asumisel on lapsel õigus kaasa võtta oma isiklikud esemed. Lapse perekonnas hooldajale ja tema perekonna liikmetele ning hooldamisel kasutatavatele ruumidele esitatavad nõuded ning hooldaja õigused ja lapse perekonda hooldamisele suunamise protsess on kirjeldatud Sotsiaalhoolekande seaduses ja sotsiaalministri määruses „Lapse perekonnas hooldamisele ja selle korraldamisele ning hooldamisel kasutatavatele ruumidele esitatavad nõuded“.

Kui täiskasvanud isik (edaspidi hooldaja) soovib oma perekonnas hooldada vanemliku hooleta jäänud last, pöördub ta avaldusega oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda.

Kui hooldaja soovib hooldada konkreetset last, keda ta juba tunneb, pöördub ta lapse elukohajärgse sotsiaalosakonna poole.

Perekonna sobilikkuse hindamiseks võib sotsiaaltöötaja paluda esitamiseks mitmesuguseid tõendeid. Seejärel peab hooldajaks soovija läbima riikliku koolituse, mis aitab tal hooldusvanemana paremini toime tulla. Koolitused toimuvad erinevates maakondades. Kui hoolduspere ning tema kodu on perekonnas hooldamiseks sobilik ning koolitus on läbitud, tutvub hooldaja hooldamist vajava lapsega. Kui hooldaja ja hooldatav on juba eelnevalt tuttavad, võib asuda lepingut sõlmima. Kõigi osapoolte (kohaliku omavalitsuse esindaja, hooldaja, hooldaja pereliikmed, laps, lapse eestkostja) nõusolekul sõlmitakse kohaliku omavalitsuse ja hooldaja vahel perekonnas hooldamise leping. Lepingus sätestatakse kõik lepingu mõlemaid osapooli huvitavad õigused ja kohustused.

Kui laps ei saa koos oma vanematega elada vastava kohtumääruse tõttu, vanemad on surnud, teadmata kadunuks tunnistatud, nende teovõimet on piiratud või nad viibivad vanglas, saab lapse perekonnas hooldaja lepingu alusel eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust ning teisi toetusi, sest orvud ja vanemliku hoolitsuseta lapsed on riiklikul ülalpidamisel. Perekonnas hooldamise teenusel saavad olla üksnes ülalnimetatud põhjustega lapsed. Riiklikku toetust ei ole perekonnas hooldajatena õigustatud saama lapse suhtes ülalpidamiskohustusega isikud: vanavanemad, täiskasvanud õed ja vennad. Nimetatud isikud saavad toetust juhul, kui nad on määratud lapse eestkostjaks.

Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse ja teiste peretoetuste saamiseks peab hooldaja pöörduma sotsiaalkindlustusameti elukohajärgse klienditeeninduse poole. Hooldajal võib olla õigus ka toetustele puuetega inimeste toetuste seaduse alusel, samuti puhkusesoodustustele – nimetatud õigused aitab sotsiaaltöötaja sotsiaalnõustamise käigus igal konkreetsel juhul välja selgitada. Hooldaja peaks huvi tundma ka KOV poolt lastega peredele pakutavate toetuste, teenuste ja muu abi kohta.

Abi võib olla ka Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud soovituslikust juhendist kohalikele omavalitsustele “Perekonnas hooldamise teenus vanemliku hoolitsuseta lapsele” :
http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/kohalike-omavalitsuste-sotsiaalteenuste-soovituslikud-juhised/perekonnas-hooldamise-teenus-vanemliku-hoolitsuseta-lapsele.html

Lingid:

 

See lehekülg on muudetud 07/03/13 @ 11:14.