Mõisted

“Mida sa ei suuda seletada lihtsalt, sellest ei saa sa veel piisavalt hästi aru.”
Albert Einstein (1879-1955, saksa füüsik)

MIS ON MIS? A-Z

ASENDUSHOOLDUS on lapse hooldamine väljaspool tema bioloogilist perekonda. Asendushoolduse vormid on perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine.

ASENDUSKODUTEENUS on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, turvalise ja arengut soodustava elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Asenduskoduteenusele suunatakse laps maavalitsuse, kohaliku omavalitsuse ning teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingu alusel, mille sõlmimise aluseks on kohtumäärus või -lahend. Asenduskoduteenust rahastab riik.

ASENDUSKODU on seadusega kehtestatud nõuetele vastav koht, kus osutatakse asenduskoduteenust. Mõiste “asenduskodu” seadustati alates 1. jaanuarist 2007, kuna enne osutati asenduskoduteenust lastekodu nime all aastaid, aga otseselt ei kasutatud lastekodu mõistet seadustes.

EESTKOSTE seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanemate hooldusõigust (vt ka Vanema hooldusõigus) on piiratud/peatatud või, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkoste seatakse lapse hooldamiseks ja kasvatamiseks ning eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui varahooldusõigus.
Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla-või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.

EESTKOSTJA on eestkostetava seaduslik esindaja, ta on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest, riigi poolt on talle ette nähtud toetus.

ERIEESTKOSTJA on lapse tegelik hooldaja kellele on vanema(te) nõusolekul antud üle otsustusõigus. Eestkostja määrab kohus. Juhul, kui lapsele on määratud erieestkostja, siis lapsevanema hooldusõigus ei kehti neis lapsega seotud asjades, mille jaoks erieestkostja määrati.

HOOLDUSPERE kasvatab last, kes ei ole sellesse perre lapsendatud ega eestkostel. Hooldusperekond või-vanem võtab lapse perekonda kirjaliku lepingu alusel. Hooldamisele võtja sõlmib lepingu valla- või linnavalitsusega. (vt. ka Perekonnas hooldamine)

JUHTUMIPLAAN on kirjalik dokument, mis koosneb hinnangust lapse abivajadusele ja tema probleemide lahendamist käsitlevast tegevuskavast. Juhtumiplaani koostab lapse elukohajärgne linna- või vallavalisus.

KASULAPS on perekonnas hooldamisele paigutatud laps.

KASUPERE on perekond, kus last tegelikult (reaalselt) kasvatatakse, kuhu ei kuulu lapse vanem ega vanemaga abielus olev isik ning laps ei ole sellesse peresse lapsendatud ega eestkostel.

KASUVANEM ehk lapse hooldaja on lepingu alusel last hooldav isik kelle peres laps elab ja kes last tegelikult kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem.

LAPSENDAMINE on protsess, kus otsuse teeb kohus lapsendada sooviva isiku või isikute avalduse alusel, ning mille tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused. Lapsendada võib ainult alaealist ja võimaluse korral hoidutakse õdede ja vendade lahutamisest. Lapsendamine on tähtajatu.

PEREKONNAS HOOLDAMINE on riikliku asendushoolduse teenus, mille puhul last hooldatakse sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu ning kelle osas ei ole hooldajal perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ehk hooldajateks ei saa olla lähisugulased. Perekonnas hooldamine toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Lepingu lisaks on perekonnas hooldamisele suunatud lapse juhtumiplaan. Hooldamise leping sõlmitakse üldjuhul siis, kui last ei ole võimalik lapsendada või talle eestkostjat määrata. Riik maksab hooldajale lapse ülalpidamiseks mõeldud toetust.

PERESISENE LAPSENDAMINE on lapsendamine kus üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse.

PEREUURING näitab pere valmisolekut ja sobivust lapsendaja- või hoolduspereks.
Perekondadele, kes on avaldanud soovi lapsendamiseks, on pereuuring sotsiaalministri määrusega kohustuslik.

PEREVANEMAGA ASENDUSKODUTEENUS on füüsilise isiku poolt asenduskoduteenuse osutamine 4-6 lapsele. Perevanem elab ööpäevaringselt koos asenduskodu perega. Teenust võib osutada perevanemale kuuluvates, nõuetele vastavates ruumides ja seda rahastab riik.

TUGIPEREKOND VÕI ISIK abistab ja toetab peres või asendushooldusel elavat last ning lahendab lapse probleeme vabatahtlikkuse alusel. Tugiperekonna või –isikuga sõlmib lepingu lapse elukoha linna- või vallavalitsus. Tugipere ja lapse vahel vastastikuseid õigusi ja kohustusi ei teki.

TURVAKODU (varjupaik) on hoolekandeasutus vanemliku hoolitsuseta jäänud või ohtu sattunud lapse ajutiseks paigutamiseks. Turvakoduteenust rahastab lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus.

VANEMA HOOLDUSÕIGUS on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Hõlmab kahte õigust: Isikuhooldus – vanema õigus hoolitseda lapse isiku eest ja varahooldus – vanema õigus hoolitseda lapse vara eest.

VÕÕRASVANEM on lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole selle lapse ema ega isa.

 

See lehekülg on muudetud 01/03/13 @ 00:36.