Kas sa tead et...

Hülgamist ja vägivalda kogenud lapse ajul on uskumatu võime õige hoolduse korral arengus "järele jõuda"

Lisas: Jane Snaith - 25/04/13 @ 11:45

Teaduslikud uuringud näitavad, kuidas lapse hooletusse jätmine muudab aju arengut ja kuidas neid muudatusi saab paremuse poole pöörata.

UNICEFi andmetel elab maailmas hinnanguliselt 8 miljonit last institutsioonides (hoolekandeasutustes). Paljud nendest lastest kannatavad erinevate kognitiivsete ja arenguprobleemide all, mis on seotud füüsilise ja psühholoogilise hooletusse jätmisega.

Ühes hiljutises Proceedings of the National Academy of Science avaldatud kirjutises avaldas teadlaste meeskond, kelle hulgas oli ka CIFAR (Kanada Arengu-uuringute Instituut) nõuandekomitee liige Charles Nelson (Harvardi Ülikool) esimest korda võrdluse aju arengu erinevusest institutsioonides kasvanud laste ja nende laste vahel, kes olid paigutatud varakult perekondadesse hooldamisele. Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kas eemaldamine hoolekandeasutusest pööras paremuse poole neid kognitiivseid ja arenguprobleeme, mis lastel väljendusid suuremaks kasvades.

Teadlased valisid välja 136 vanemliku hoolitsuseta last vanuses 6 kuni 31 kuud, kes olid Bukarestis hoolekandele paigutatud. Pooled lastest valiti läbi kvaliteetse tugiteenusega peredesse hooldusele paigutatud laste seast, teine pool hoolekandeasutuses kasvavatest lastest. Kaksteist aastat hiljem skaneerisid teadlased mõlema rühma laste ajud. Tulemused näitasid, et positiivne sekkumine, nagu kvaliteetse ettevalmistuse ja toetusega peresse hooldamisele paigutamine suutis muuta laste arengusuunda paremuse poole.

Aju skaneerimine institutsionaliseeritud lastel näitas vähem valgeolluse mahtu kui nendel, kes olid paigutatud perekondadesse. Valgeollus on ajukude, mis vastutab tunnetuse arengu eest, ühendab eri ajupiirkondi. Valgeolluse vähesem maht on seotud paljude neuroloogiliste ja psühhiaatriliste häiretega. Valgeolluse maht perekonnas hooldatud lastel oli eristamatu mahtudest, mida on leitud aju normaalse arengu puhul, mis näitab lapse aju uskumatut võime "arengus järele jõuda."

"See projekt on ainus omalaadne," ütleb dr Nelson, "sest siiani ei ole kunagi tehtud pistelist uuringulist katset perekonnas hooldamisele paigutamise kasutamist sekkumisena varase institutsionaliseerimise asemel. Samuti on see esimene uuring, milles on läbi viidud tänaste institutsionaliseeritud laste ajuskänneeringud. "

Meeskond loodab jätkata oma teadustööd mõlema rühmaga läbi laste kasvamise täiskasvanuks.

Sarnased tulemused toob välja Bostoni Lastehaigla poolt läbi viidud uuring:
Raske psühholoogiline ja füüsiline hooletusse jätminse viib laste aju mõõdetavate muudatusteni. Samas toob uuring välja, et positiivne sekkumise korral saab neid muudatusi osaliselt positiivselt ümber pöörata.

Rohkem infot (inglise keeles):




RSS 2.0