Minu pere lugu...

Meie pere pesamunad

Lisas: Jane Snaith - 07/03/13 @ 10:35

Teades, kui oluline on lapse arengule tema esimene eluaasta, ei tohiks ükski beebi sattuda asenduskodusse. Ma ei taha öelda midagi halba asenduskodu kohta, vaid hoopis seda, et beebi vajab üht kindlat inimest oma ellu, kes hoolitseb ja armastab teda ja loob sellega talle kiindumus- ja turvatunde.
Mind viis kokku saatus ühe sellise beebiga kes oleks muidu sattunud asenduskodusse ja sellest saidki alguse meie pere pisikeste põnnide rõõmud.
Jah, olin neile pisikestele hooldajaks KOV-ga sõlmitud hoolduslepingu alusel ja teadsin, et kord pean loobuma neist pisikestest, kui leitakse neile lapsendaja perekond.
Lapsi ei saa hoida ilma oma kiindumuseta ja teadsin, et see lahkumine teeb kord haiget, aga suurem on see rõõm, kui tead, et oled andnud sellele lapsukesele nii palju armastust ja hoolt, et uues peres on tal võimalus kergemini kohaneda, sest tal on juba üks kiindumus ja sellele uut luua on lihtsam.
Meie 4 armast pesamuna on toonud meie perre nii suurt rõõmu kui ka muresid. Kuid teadke kõik, keda see samm ees ootab - rohkem on siiski rõõmu kui muret. Mureks on vahel, et kas teen ikka kõik õieti, kas nii või naa. Kuid samas pean ütlema, et siis tuleb võtta ette abi otsimine. Minul on neid abilisi ja tänan kõiki, kes on oma jõu ja nõuga toeks.
Perekond ja sõbrad on kõige esimesed abilised, nende tugi on väga oluline. Pere ei tohi tunda end tõrjutuna, kui on andnud lapsele pere ja kodu. Siis on oluline omavalitsuste toetus, kus elame ja muidugi kõige suurem abi tuleb sealt kust laps on pärit. Minul on küll väga vedanud, saan suurt abi mõlemast omavalitsusest. Süüdistustest pole abi, me kõik teeme vigu, kuigi seda me ei taha, aga siis tuleks analüüsida ja arutada kuidas saab teisiti, et keegi ei kannataks ja lapsed oleks õnnelikud.
Julgust ja jaksu kõigile kellel see tee ees on!

Hoolduspere ema
 




RSS 2.0