Uudised / Blog

Hülgamist ja vägivalda kogenud lapse ajul on uskumatu võime õige hoolduse korral arengus "järele jõuda"

Lisas: Jane Snaith - 25/04/13 @ 11:45

Teaduslikud uuringud näitavad, kuidas lapse hooletusse jätmine muudab aju arengut ja kuidas neid muudatusi saab paremuse poole pöörata.

UNICEFi andmetel elab maailmas hinnanguliselt 8 miljonit last institutsioonides (hoolekandeasutustes). Paljud nendest lastest kannatavad erinevate kognitiivsete ja arenguprobleemide all, mis on seotud füüsilise ja psühholoogilise hooletusse jätmisega.

Ühes hiljutises Proceedings of the National Academy of Science avaldatud kirjutises avaldas teadlaste meeskond, kelle hulgas oli ka CIFAR (Kanada Arengu-uuringute Instituut) nõuandekomitee liige Charles Nelson (Harvardi Ülikool) esimest korda võrdluse aju arengu erinevusest institutsioonides kasvanud laste ja nende laste vahel, kes olid paigutatud varakult perekondadesse hooldamisele. Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kas eemaldamine hoolekandeasutusest pööras paremuse poole neid kognitiivseid ja arenguprobleeme, mis lastel väljendusid suuremaks kasvades.

Teadlased valisid välja 136 vanemliku hoolitsuseta last vanuses 6 kuni 31 kuud, kes olid Bukarestis hoolekandele paigutatud. Pooled lastest valiti läbi kvaliteetse tugiteenusega peredesse hooldusele paigutatud laste seast, teine pool hoolekandeasutuses kasvavatest lastest. Kaksteist aastat hiljem skaneerisid teadlased mõlema rühma laste ajud. Tulemused näitasid, et positiivne sekkumine, nagu kvaliteetse ettevalmistuse ja toetusega peresse hooldamisele paigutamine suutis muuta laste arengusuunda paremuse poole.

Aju skaneerimine institutsionaliseeritud lastel näitas vähem valgeolluse mahtu kui nendel, kes olid paigutatud perekondadesse. Valgeollus on ajukude, mis vastutab tunnetuse arengu eest, ühendab eri ajupiirkondi. Valgeolluse vähesem maht on seotud paljude neuroloogiliste ja psühhiaatriliste häiretega. Valgeolluse maht perekonnas hooldatud lastel oli eristamatu mahtudest, mida on leitud aju normaalse arengu puhul, mis näitab lapse aju uskumatut võime "arengus järele jõuda."

"See projekt on ainus omalaadne," ütleb dr Nelson, "sest siiani ei ole kunagi tehtud pistelist uuringulist katset perekonnas hooldamisele paigutamise kasutamist sekkumisena varase institutsionaliseerimise asemel. Samuti on see esimene uuring, milles on läbi viidud tänaste institutsionaliseeritud laste ajuskänneeringud. "

Meeskond loodab jätkata oma teadustööd mõlema rühmaga läbi laste kasvamise täiskasvanuks.

Sarnased tulemused toob välja Bostoni Lastehaigla poolt läbi viidud uuring:
Raske psühholoogiline ja füüsiline hooletusse jätminse viib laste aju mõõdetavate muudatusteni. Samas toob uuring välja, et positiivne sekkumise korral saab neid muudatusi osaliselt positiivselt ümber pöörata.

Rohkem infot (inglise keeles):



test

Lisas: Jane Snaith - 25/04/13 @ 11:40

 test



Meie pere pesamunad

Lisas: Jane Snaith - 07/03/13 @ 10:35

Teades, kui oluline on lapse arengule tema esimene eluaasta, ei tohiks ükski beebi sattuda asenduskodusse. Ma ei taha öelda midagi halba asenduskodu kohta, vaid hoopis seda, et beebi vajab üht kindlat inimest oma ellu, kes hoolitseb ja armastab teda ja loob sellega talle kiindumus- ja turvatunde.
Mind viis kokku saatus ühe sellise beebiga kes oleks muidu sattunud asenduskodusse ja sellest saidki alguse meie pere pisikeste põnnide rõõmud.
Jah, olin neile pisikestele hooldajaks KOV-ga sõlmitud hoolduslepingu alusel ja teadsin, et kord pean loobuma neist pisikestest, kui leitakse neile lapsendaja perekond.
Lapsi ei saa hoida ilma oma kiindumuseta ja teadsin, et see lahkumine teeb kord haiget, aga suurem on see rõõm, kui tead, et oled andnud sellele lapsukesele nii palju armastust ja hoolt, et uues peres on tal võimalus kergemini kohaneda, sest tal on juba üks kiindumus ja sellele uut luua on lihtsam.
Meie 4 armast pesamuna on toonud meie perre nii suurt rõõmu kui ka muresid. Kuid teadke kõik, keda see samm ees ootab - rohkem on siiski rõõmu kui muret. Mureks on vahel, et kas teen ikka kõik õieti, kas nii või naa. Kuid samas pean ütlema, et siis tuleb võtta ette abi otsimine. Minul on neid abilisi ja tänan kõiki, kes on oma jõu ja nõuga toeks.
Perekond ja sõbrad on kõige esimesed abilised, nende tugi on väga oluline. Pere ei tohi tunda end tõrjutuna, kui on andnud lapsele pere ja kodu. Siis on oluline omavalitsuste toetus, kus elame ja muidugi kõige suurem abi tuleb sealt kust laps on pärit. Minul on küll väga vedanud, saan suurt abi mõlemast omavalitsusest. Süüdistustest pole abi, me kõik teeme vigu, kuigi seda me ei taha, aga siis tuleks analüüsida ja arutada kuidas saab teisiti, et keegi ei kannataks ja lapsed oleks õnnelikud.
Julgust ja jaksu kõigile kellel see tee ees on!

Hoolduspere ema
 




RSS 2.0